3. nädal

Mõistekaartide kasutusvaldkonnad

Mõistekaardi-tehnika on leidnud kasutust ka paljudes muudes valdkondades peale pedagoogika. Sel nädalal käsitleme mõningaid nendest alternatiivsetest rakendusviisidest. Mõnikord on kasulik vaadata tuttavale vahendile hoopis kõrvalseisja pilguga – ehk on sealt midagi üle võtta ka mõistekaartide rakendamisse õppetöös. Iga teema juures on üks näide koos ülesandega. Valige üks nendest ülesannetest ja pakkuge välja omapoolne lahendus.

3.1 Ajurünnakute visualiseerimine

Ajurünnak on meetod, mida tihtilugu kasutatakse koosolekute ja seminaride läbiviimisel. Seda eriti juhtudel, kui tuleb üheskoos konsensusele jõuda mingi uudse lahendamist vajava probleemi osas, mille jaoks puuduvad varasemad kogemused või standardlahendused.

Tavaliselt algab ajurünnak ideede genereerimise faasiga, mille käigus on keelatud igasugune kriitika lahenduse teostatavuse või sobivuse suhtes. See sarnaneb mõistekaardi-tehnika esimese etapiga, mille käigus mõistekaardil kasutatavad mõisteid esmalt loeteluna järjestatakse.

Ajurünnaku teises faasis asutakse laekunud ideid rühmitama ja omavahel seostama. Vajadusel lisatakse puuduvaid mõisteid/ideid. Vajadusel korratakse struktureerimise/korrastamise tegevust 2-3 ringi (nt vahetades töörühmade koosseisu).

Kuna uudse valdkonna puhul pole ajurünnakus osalejad just mõistebaasi osas tihti “ühel lainel”, siis sobib mõistekaart (ja näiteks CMapTools tarkvara) ajurünnaku visualiseerimiseks suurepäraselt eeldusel, et ei olda liiga ortodoksselt kinni Novaki poolt sõnastatud mängureeglites.  Näiteks ei pea ajurünnaku puhul ovaalidesse kirjutama üksnes teaduslikke mõisteid ega sildistama iga seosejoont, mis kahte mõistet ühendab.

Näide: Tiigrihüppe SA toetas Metsaveere kooli 20 iPadi hankimisel. Selle kooli õpetajatel,  õpilastel ja lapsevanematel on vägagi erinevaid nägemusi selle uudse tehnovidina kasutamisvõimalustest koolitunnis, eelkõige õpilase õpimapina. Kui Sind oleks kutsutud läbi viima ajurünnakut õpilaste, õpetajate ja lapsevanematega sellel teemal, siis kuidas ehitaksid ajurünnaku üles, kasutades mõistekaardi või ideekaardi meetodit? Milline võiks välja näha sellise ajurünnaku tulemusel sündinud konsensuslik mõistekaart iPadist digitaalse õpimapina?

3.2 Mõtete kogumine ja organiseerimine

Head kõnemehed, müügimehed ja esinejad koostavad uut esitlust kavandades tihtilugu oma esitluse algselt üldsegi mitte lineaarse narratiivina või PowerPointi stiilis “bullet’itena”, vaid hoopis mõistekaardina. Mõistekaart võimaldab vaadata kõneks tulevale teemale “kotkaperspektiivist”, tervikpildina. Samuti võimaldab kõne mõistekaardi-vaade tuua esile mõisted, mida on antud sihtrühmale vaja enne lahti seletada kui neid kõnes kasutama tohib hakata.

Näide: Peate valmistama ette kõne oma kooli aastapäevaks, keskendudes viimaste aastakümnete jooksul ette tulnud muutustele õppekavades ja oma ainevaldkonna käsitlemises õppetöös. Nii mõnedki põhimõisted on muutunud, ja just muutuste loogika esiletoomine on teie ülesanne. Kuidas koostaksite mõtteid koguva ja enda arusaamu korrastava mõistekaardi?

3.3. Teadmushalduse parandamine

Suures ja teadmusmahukas organisatsioonis tekib tohutul hulgal digitaalseid dokumente, mida üldjuhul struktureeritakse lihtsalt kaustadesse või salvestatakse hiigel-repositooriumisse, kust saab otsida märksõnade abil. Mõistekaart või ideekaart võimaldaks luua “üldistava vaate” organisatsiooni teadmusbaasile, muutes nähtavaks seosed põhimõistete vahel ka siis kui need kuuluvad erinevate osakondade töömaile või on avaldatud erinevates keeltes.

Näide: Rahvusvaheline audiitor- ja konsultatsioonifirma kasutab TheBrain tarkvara oma terabaitidesse ulatuva digitaalse teadmushalduse varasalvest kiire üldpildi saamiseks. Mõistekaardis oleval mõistel klõpsamine juhatab nii seonduvate veebilehtede, artiklite kui ka sisedokumentideni. See toimib ka keelteülese navigatsioonisüsteemina, kuna mõistekaart kasutab ingliskeelseid metaandmeid. Kuidas alustaksite uue töötajane selles firmas enda poolt eelmises töökohas kirjutatud ajaleheartiklite ja esitluste lisamist uue tööandja teadmusbaasi, kasutades TheBrain mõistekaarti?

3.4. Valdkonna mõistebaasi korrastamine

Järgmise põlvkonna internetilahendused (Web 3.0) on rajatud semantilise veebi tehnoloogiatele, mis tähendab seda, et veebirakendused “saavad aru” xxx. Semantilise veebi loomise üheks oluliseks aluseks on see, et kõik teadmusvaldkonnad on suudetud kirjeldada masinloetaval moel, kasutades ontoloogiaid. Arvutiteaduses mõistetakse ontoloogia all mingi valdkonna “põhimõistete hulga ühemõttelist formaalset eeskirja”.  Ontoloogia kirjeldab mõisteid ja mõistetevahelisi seoseid sellisel moel, et arvuti suudab neid seoseid interpreteerida.

Näide: Sellel pildil on mõistekaardi kujul esitatud lihtne tee-ehituse valdkonna ontoloogia. Kuidas võiks välja näha mõne teile tuttava valdkonna ontoloogia sarnase mõistekaardi kujul? Arvestage, et ontoloogia esitamisel mõistekaardina kehtivad olulised piirangud seosetüüpidele, lubatud on piiratud arv seosetüüpe (“X alamliik on Y”, “X komponendid on Y ja Z”, “X on sama kui Y”, “X-l on omadus Y” ja veel mõned).

3.5. Ekspertidelt varjatud teadmuse “väljapigistamine”

Michael Polanyi kasutas esmakordselt mõistet “varjatud teadmus”, viidates eelkõige mingi ainevaldkonna ekspertidel sõnastamata kujul leiduvale teadmistepagasile (sisetunne, kogemus), mida eksperdid kergesti kasutada mõistavad, aga tihtilugu hätta jäävad kui seda on vaja korrektselt ja formaalselt sõnadesse valada. On ju teada, et meisterkokad panevad maitseaineid ja määravad küpsetusaegu “tunde järgi”. Mõistekaardi-intervjuul põhinevast meetodit on edukalt kasutatud ekspertide “kõhutunde” esiletoomiseks mõistekaardi kujul. Selle meetodi puhul tegeleb intervjueerija eksperdi küsitlemisega, keskendudes põhimõistetele ja nendevahelistele seostele. Prototkollija koostab reaalajas intervjuu põhjal mõistekaardi, mis siis teises faasis koos eksperdiga veel paar korda üle käiakse, vajadusel seda täiendades ja parandades.

Näide: Mõistekaardinduse Konverentsil CMC 2006 San Joses viidi auditooriumi ees läbi näidisintervjuu vulkanoloogiga, tulemuseks vulkaanipurskest tulenevaid ohtusid ja ennetusmeetmeid kujutav mõistekaart. Proovige läbi viia lühike mõistekaardi-intervjuu mõne eksperdiga oma tutvuringkonnast ja kaardistada tema “varajtud eksperditeadmus”.

Advertisements

4 Responses to 3. nädal

  1. Pingback: Kolmanda nädala ülesanne | Mõistekaart õppetöös

  2. Pingback: Kolmanda nädala ülesanne | Mõistekaart õppetöös

  3. MariaC ütles:

    http://dioraming.blogspot.com/2012/03/first-planned-brainstorm.html Is this the way to submit homeworks? Do others make it this way? Where feedback is delivered?
    Have a good week!
    MariaC.

  4. Priit Tammets ütles:

    Hi Maria,
    Thank you for your comment. We well browse attendees blogs one or two times per week so you are free to inform us about your homework but there is no need to 🙂
    We well post our feedback directly to your blog.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s